Trummimikrofonid: milliseid mikrofone trummidele rentida

Trummid on akustiliselt valjud. Väikeses kohvikus ei pruugi neid üldse võimendada, piisab, kui vokaal ja kitarr trummidest üle tõstetakse. Klubis või saalis kahesaja inimesega vajab basstrumm abi ja taldrikud tahavad overhead'e. Suurel kontserdil subwooferitega käib iga trumm oma kanaliga.

Enne mikrofonide valimist loe üle mikseri sisendid. Soundcraft Signature 10 kuuel mikrofonisisendil hakkavad trummid vokaalidega kohta jagama. Bändi jaoks on Soundcraft Ui24R 24 kanaliga see, mida meie bändikomplektis kuni 200 inimesele kasutame.

Ka kõige väiksema komplekti puhul loeb trummari enda mäng. Kui trummar mängib valjusti, tuleb mikrofone pigem vähem, mitte rohkem, sest iga lisamikrofon korjab ka naabertrummi ja muudab miksi segasemaks. Signature 10 pluss trummid tähendab tihti, et vokaalile jääb kaks kanalit ja kitarrile mitte ühtegi.

Basstrummi mikrofon on dünaamiline, suure membraaniga ja talub tugevat helirõhku. Meil on valida Shure BETA 52A, AKG D112 MKII, Sennheiser e902 ja Shure Nexadyne 2. Kõik teevad sama tööd, erinevus on iseloomus: BETA 52A ja Nexadyne 2 annavad rohkem lööki, D112 on ümaram, e902 sobib ka basskitarri võimendi ette.

Mikrofon pannakse lühikesele statiivile (K&M 259/1) resonantsnaha augu juurde või sisse. Kui tahad korraga lööki ja täidlust, lisa Shure BETA 91A, mis on lame piirpinnamikrofon ja asetatakse trummi sisse padja peale. Kaks basstrummi kanalit on kontserdil tavaline.

Kui basstrummi resonantsnahas auku ei ole, jääb mikrofon naha ette väljapoole. Siis on hea võtta pehmema iseloomuga D112 või e902, sest löök tuleb läbi naha niikuinii tugevam.

Soolotrummi pealt võtab Shure SM57 ja see on olnud lavastandard aastakümneid. Sennheiser e904 kinnitub klambriga trummi rõngale ja ei vaja statiivi, mis kitsal laval on suur eelis. Shure Nexadyne 6 on supersuunaline ja korjab vähem hi-hatti.

Alumine mikrofon, mis võtab sooloniite, on lisavõimalus suuremal kontserdil. Kui see on, tuleb mikseris selle faas pöörata, muidu kaks mikrofoni kustutavad teineteist.

Soolotrummi mikrofon pannakse rõnga kohale nii, et see vaatab naha keskele ja hi-hat jääb selja taha. Mikrofoni tagumine külg on kõige tundetum, ja seda tasub ära kasutada.

Igale tomile üks mikrofon. Sennheiser e904 klambriga on tööhobune: kiire paigaldada, statiive ei vaja, talub lööke. Shure BETA98AMP/C on miniatuurne kondensaatormikrofon oma eelvõimendiga klambri küljes, võtab vähem ruumi ja kõlab avaramalt, aga vajab fantoomtoidet.

Bändikomplektis on kolm e904: üks soolotrummile ja kaks tomile. Kui tomme on rohkem, lisa igaühele oma.

Klambriga mikrofonide puhul kontrolli, et klamber sobib tomi rõngaga: puidust ja väga paksude rõngastega trummidel ei pruugi tavaline klamber kinnituda.

Overhead'id on kaks kondensaatormikrofoni trummikomplekti kohal, mis võtavad taldrikud ja annavad kogu komplektist tervikpildi. Shure SM81 paar on lavastandard ja on ka meie bändi- ja kontserdikomplektis. AKG C414 XLII paar annab rohkem detaili ja sobib salvestusele, Sennheiser e914 on kompaktsem valik.

Overhead'id vajavad kahte pikka poomiga statiivi (K&M 210/9). Eraldi hi-hati mikrofon, SM81 või e914, on vajalik ainult siis, kui overhead'id hi-hatti piisavalt ei anna. Suuna see soolotrummist eemale.

Overhead'ide kõrgus määrab, kui palju taldrikuid ja kui palju ülejäänud komplekti neisse tuleb. Kõrgemal on pilt tervem, madalamal on taldrikud teravamad.

Kolm tüüpilist taset, mida meilt küsitakse:

Kirjuta meile, mitu tomi ja taldrikut trummaril on, ja paneme nimekirja kokku koos statiivide, klambrite ja kaablitega.

Iga mikrofon vajab oma XLR-kaablit ja mikseris kanalit, kus on fantoomtoide kondensaatormikrofonidele ja võimalusel gate trummidele.